- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot. Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab umbes 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200. Ehitatav parvlaev on sarnane varem veeteede ameti poolt tellitud Kihnu ja Vormsi laevadele. Võrreldes praegu Sõru-Triigi liinil kurseeriva laevaga mahutab uus laev ligikaudu sama palju sõidukeid ja reisijaid, samas teda pole vaja sadamas ümber pöörata ehk reisi aeg on selle võrra lühem. Samuti on ministeeriumi teatel uue laeva manööverdusvõime ja merekindlus märkimisväärselt paremad. Laevale leitakse operaator avatud konkursiga. Leping veeteede ameti ja Baltic Workboatsi vahel sõlmiti vastavalt kehtivale optsioonile. Laeva ehitust rahastatakse 85 protsendi ulatuses Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest.
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
2013. aastal valminud Atla kalasadam soovib paigaldada lisakaisid, et laiendada sadama kasutamisvõimalusi ka tavaliste paadiomanike jaoks.
“Eelmisel suvel oli sadamas juba 20 paati, mis tähendab, et sadama mõõdud hakkavad praeguste parkimiskohtade järgi täis saama,” ütles Atla sadamakapten Paul-Robert Helk.
Lääne-Saare vallale esitatud taotluses soovib Atla sadama haldaja MTÜ Lümanda Sadamad projekteerimistingimusi ühe 12 meetri pikkuse ja ühe 18 meetri pikkuse betoonist ujuvkai rajamiseks ning muuli siseküljele 80 meetri pikkuse metallist jalakäijateraja ehitamiseks.
Sadamakapteni sõnul annaks kahe ujuvkai paigaldamine sadamas juurde 18 paadikohta, mis parandaks sadama mahutavust korralikult. Laiendamise tulemusel muutub praegune kalasadam külasadamaks, kuhu saab jätta ka paadi, mis ei ole registreeritud kalalaeva registris.
Põhjendades muuli siseküljele jalakäijate raja ehitamise vajadust, ütles Paul-Robert Helk, et praegu on muuli peal nii halb jalutada, et inimesed lõhuvad seal oma jalaluud ära.
Omal ajal üle Saaremaa siiasadamana tuntud Atla sadam on ajalooliselt olnud kauaaegne kalasadam ja kunagi ka tulelaevade talvituskoht. Atla sadam hävis pärast II maailmasõda, just siis suleti merepiir ka kohalike elanike jaoks täielikult.
Rekonstrueerimistööd kohaliku kalasadama taastamiseks algasid 2010. aastal PRIA meetme –kalasadamate investeeringutoetus – raames. Eestvedaja oli Lümanda vallavalitsus. Sadam valmis 2013. a kevadeks. Kahemeetrise süvisega Atla sadam teenindab kuni 12 meetri pikkusi aluseid.
Sadamast on võimalik sõita paadiga Vilsandile ja läänepoolsematele Eesti väikesaartele ja laidudele.
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
Edastan käesolevaga ülevaate MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus 2014. aasta tegevustest ning tutvustan lühidalt 2015. aasta plaane.
2015. aasta alguses täitus üks meie tegevuse vahe-eesmärkidest millega 16 sadamat said väiksemas mahus toetusi kokku 2,4 M € ulatuses:
http://www.eas.ee/et/eas/press
Nagu 2014. aasta tegevusaruandes mainitud, jätkame tööd Interreg'i Est-Lat ja Central Baltic programmides väikesadamatele ette nähtud investeeringutoetuste taotlemiseks ning nende programmidega seoses on 2015. aasta jaanuaris juba päris palju kohtumisi ja läbirääkimisi olnud.
Koostamisel on ka MKM-EAS väikesadamate toetuse meede mahus 5 M € ning MTÜ EVAK püüab olla erinevate programmide korraldavatele asutustele konsultandiks investeeringute koordineerimisel ning Eesti väikesadamate võrgustiku kui terviku välja arendamise eesmärkide jälgimisel. Täpsema huvi korral olen hea meelega valmis konkreetsetele küsimustele vastama, nii palju kui mul hetkel informatsiooni on.
Kindlasti jätkame oma (ja koostööpartnerite) võimaluste piires Eesti kui mereturismi sihtkoha tutvustamist nii sise- kui välisturgudel, tänase seisuga on teada, et vähemalt üks saksa ajakirjanike pressigrupp on algaval hooajal Eestisse saabumas. Püüame leida vahendeid edasi liikumiseks Eesti väikesadamate ühtse infobaasi ja Cruising Guide loomisel(taastamisel). Konkreetset lahendust veel kokku lepitud ei ole, kuid mõningad võimalused paistavad.
Meenutan ühtlasi, et MTÜ EVAK liikmeskond ootab jätkuvalt täiendust ning kes tunneb, et soovib ja suudab Eesti sadamatevõrgustiku välja arendamisele kaasa aidata, on teretulnud oma liitumissoovist teada andma.
Tervitades,
jaano martin ots
juhatuse liige
MTÜ EVAK
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
Saarte Liinid AS plaanib rekonstrueerida Triigi sadama parvlaevakai koos teise kaldarambi väljaehitamisega. Selleks esitas firma sel nädalal Leisi vallale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Praegu on parvlaevade jaoks Triigis eraldi sadamaosa sügavusega 4,2 meetrit ja kaipikkusega 65 meetrit.
Saarte Liinide juhatuse liige Peeter Oopkaup (fotol) ütles, et Triigi sadama parvlaevakai on halvas seisukorras, kai veepealne osa, mis on osaliselt puidust, osaliselt betoonist, on lagunenud. Samuti on lagunenud kaipealne betoonkatend.
“Et parvlaevaliiklus oleks ka edaspidi ohutu, on kai vaja rekonstrueerida,” rõhutas Oopkaup. Kai ja kaldarambi rekonstrueerimiseks tuleb kai põhjapoolsele küljele välja ehitada teine kaldaramp, et saaks jätkuda parvlaevaliiklus Triigi ja Sõru sadama vahel. Lisaks tuleb süvendamise teel laiendada põhjapoolset akvatooriumi.
“Kahe rambi olemasolu suurendab kindlasti sadama ilmastikukindlust ehk parvlaevaliikluse stabiilsust. Olenemata võimalikust uue parvlaeva liinile tulekust, tuleb sadam korda teha,” lausus Oopkaup.
Vormsi ja Kihnu saare jaoks praegu ehitatavad parvlaevad peavad olema kasutatavad ka Triigi ja Sõru sadamas, mis tähendab seda, et parvlaevad tuleb ehitada sadamatele sobivad. Muidugi on vaja ka kaldarambid kohandada.
“Praegu oleme alustamas sadama rekonstrueerimisprojekti koostamisega, küsides selleks Leisi vallalt projekteerimistingimusi. Lähiajal korraldame hanke projekteerija leidmiseks, projekti valmimise aeg on 2015. aasta suvel. Sadama rekonstrueerimise alustamine sõltub aga finantseerimisest,” selgitas Peeter Oopkaup.
Allikas: Saarte Hääl
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
Saadan Teile sel laupäeval, 15. novembril 2014 toimuva üldkoosoleku päevakorra:
Kogunemine sadamasse: 11.30-12.00
Koosoleku algus seltsiruumis: 12.00
1. Päevakorra kinnitamine, protokollija valimine.
2. Uute liikmete tutvustus.
3. Seltsi juhatuse aruanne.
4. Informatsioon käimasolevatest projektidest.
5. Juhatuse ettepanekud edaspidiseks (mägi, paadikuuri projekt, liikmemaks, põhikirja muudatus jm), arutelu.
6. Sadama töökorraldusest, juhatuse ettepanekud järgmiseks hooajaks, arutelu.
7. Uue juhatuse valimine.
8. Vaba mikrofon.
Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta, (sh uut juhatust valida,) kui kohal (või volitusega esindatud) on üle 50% (ehk min. 27 inimest) ja kui soovime muuta põhikirja või liikme aastatasu, siis 2/3 (ehk min. 36 inimest).
Seega palun neil, kes ei saa koosolekul osaleda, saata kindlasti volitus, kus märgitud, keda usaldate ennast esindama. Volitatavale andke kindlasti teada nende 5 inimese nimed, keda soovite näha järgmise juhatuse koosseisus.
Volitused võite saata elektroonilisel kujul ka minu kätte, siis saan juba eelnevalt registreerimislehele kanda. Paberil volitused palun võtke kindlasti koosolekule kaasa.
Selle meili manusena saadan ka volituse vormi.
Pärast koosoleku lõppu, ca 14.30-15.00, toimub umbes tunniajane talgutöö, võtame välja ujuvkai käigupoomid ja puhastame käigupoomide ujukid.
Vahepeal joome kohvi ja sööme pirukat ka.
Kohtumiseni laupäeval sadamas!
Juhatuse nimel,
Margus
- Üksikasjad
- Kirjutas Erkki Raasuke
Sellega seoses võiksime vahetada välja mõned kodulehe päises olevad pildid uuemate ja sadamat paremini iseloomustavate vastu.
Palun kõigil, kellel on nende hinnangul sobivaid ja hea kvaliteediga pilte, saata need Erkkile. Teeme siis koos nendest parima valiku.
Meenutuseks panoraamfoto 2012. aastast.
