MTÜ Soela Sadama Selts asutati 21. novembril 2008. aastal Leisi vallamajas. Selts loodi kohaliku kogukonna poolt, et taastada ning arendada vana Soela kalasadamat. Seltsi liikmete arv on kasvanud 13 asutajaliikmest tänaseks 67-ni. Sadam on kogukonna keskus, kus peale merelkäigu ja kalapüügi kohtutakse ka lihtsalt suhtlemiseks ning peetakse koos ühiseid tähtpäevi.
Kui tunned suuremat huvi Soela sadama seltsi tegemiste ja plaanide vastu, siis võta ühendust seltsi juhatuse esimehe Margusega telefonil +372 503 1581, või meiliaadressil info(ät)soelasadam.ee. Seltsi põhikirja saab lugeda siit.
Seltsi liikmed
| Juhatus | ||
| Margus Pajuste - asutajaliige | Indrek Pajuste | Erich Martinoff |
| Raido Martinson | Ingus Palits | Monireh Martinoff |
| Tavo Tamm | Peeter Truverk | Kristel Kivivare |
| Aimar Jürimäe | Priit Nurk | Andrei Kurta |
| Kalmer Jõgi | Õie Valma | Sven Tekkel |
| Ahti Rattasep | Vitaali Veeber | |
| Liikmed | Jarek Koppel | Alar Sügiste |
| Urmas Metsamaa - asutajaliige | Ain Süld | Sander Süld |
| Mattis Tabri - asutajaliige | Reet Grevel | Jaan Ranniit |
| Marko Trave - asutajaliige | Ilmar Tennokese | Annes Meister |
| Uku Sillaste - asutajaliige | Meelis Pitk | Andreas Kurta |
| Arvo Kuusk - asutajaliige | Tarmo Kiisk | Anton Amelin |
| Aivo Tabri - asutajaliige | Vallis Alliksoon | Targo Humal |
| Elmo Ermann - asutajaliige | Andres Maripuu | Tjörven Treve |
| Allan Pulk | Thomas Laleicke | Mihkel Raudsepp |
| Riho Pors | Birgit Laleicke | Mihkel Pors |
| Veino Metsamaa | Peeter Oopkaup | Monika Rõbtšenko |
| Erkki Raasuke | Svetlana Raudsepp | Aivar Tölpt |
| Kalev Tabri | Janek Lember | Marko Allikson |
| Ivar Käes | Üllar Kosk | Juha-Pekka Koivusaari |
| Roland Randefelt | Allar Ärmus | Jaanika Liinar |
| Rain Uussaar | Riinu Raasuke | |
| Arno Kuusk | Rein Kuusk | |
| Raul Maripuu | Erkki Kaubi | |
Sadama ajalugu
Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi. Legendide põhjal rajasid taanlased 1222. aastal praeguse Soela sadama lähistele mere kaldale kivist linnuse. Enne lõplikku linnuse valmimist lõhkusid saarlased linnuse maha, “jätmata kivi kivi peale”.
Et Soela sadam on Hiiumaale kõige lähem sadam, siis on sellel olnud suurem tähtsus kui teistel ümbruskonna sadamatel. Tsaari armeel oli näiteks Soelas piirivalvekordon. Tsaari valitsusel oli isegi plaan ehitada Soelasse raudtee.
1918-1940. a. kuulus Soela sadam Eesti Vabariigile. Sellel ajal kasutati sadamat nii reisijate üleveoks Hiiumaale kui ka aktiivseks kalapüügiks. Punase Risti egiidi all töötas sadamas alates 1926. a. Keiserliku Päästeseltsi Merepäästejaam.
Nõukogude perioodil kasutati sadamat peamiselt kalavastuvõtupunktina. 1949. a. moodustati Soelas kalurikolhoos “Sotsialismi Majak”. Hiljem ühineti kolhoosiga “Jüriöö” ning veelgi hiljem kolhoosiga “Kommunism”.
1968. a. lõpetas sadam tegevuse ning kalurid viidi üle Varese sadamasse. Viimased muulide korrastustööd ja süvendamine tehti sadamas üle 30 aasta tagasi.
