- Details
- Details
Kui talgujuht Urmas laupäeva hommikul Soela sadamas talgupäeva sisse juhatama asus, oli vihm juba sadama hakanud. Otsustasime, et kui ilm ei parane, siis suuremaid kangelastegusid tegema ei hakka, ja teeme ära ainult hädapärased tööd, nagu ujuvkai käigupoomide sisseviimine ja ettevalmistustööd betoneerimiseks. Varsti aga sadu lakkas tunnikeseks, tööhoog võttis tuurid üles ja alguses uskumatu lõpptulemusena said viieks tunniks planeeritud tööd tehtud kolme ja poole tunniga.
Paika said ujuvkai käigupoomid, kiiresti tekkis põhjamuulile ajutine laudtee betoonikäru jaoks, betoonisõlm alustas tööd ja uute muuliotsamärkide aluste betoneerimine võis alata. Samaaegselt said võsast puhtaks maanteeäärne metsatukk ja supelranna teeäär. Varsti olid ka muruplatsid rehitsetud, keevitustööd lipuvarda ja muuliotsamärkide aluste juures tehtud, võsa lõkkeplatsile kokku veetud. Puhtaks said seltsiruumi aknad ja võrgukuuri sein, paika sai baari valamu, baarilett sai uue värvikihi.
Nagu ikka, lõppesid talgud ühise söögilaua taga erinevaid talgutoite maitstes. Talgutel osales 40 heatujulist ja töökat talgulist, kellele kõigile suur tänu tõeliselt toimeka ja tulemusliku talgupäeva eest! Uued muuliotsamärgid paigaldame laupäeval kahe nädala pärast, kui betoon on kivistunud. Samuti on veel plaanis ekskavaatoritöö spordiplatsil vana kütusemahuti aluse korrastamiseks. Lisan Reeda talgupiltidele veel mõned fotod talgutöödest.
Märkmeid talgute kohta tegi: Margus.
Kevadtalgud läbi Reeda ja Imbi fotosilma.
- Details
Seoses volituste lõppemisega valiti järgnevaks kolmeks aastaks revisjonikomisjoni uus koosseis (Uku, Priit, Mattis). Muudeti teenuste hinnakirja: paadi hoidmine sadamas sadamahooajal - 15 EUR kuus, Leisi valla elanikule - 10 EUR kuus, seltsiruumi kasutamine ürituse läbiviimiseks - seltsiliikmele 10 EUR, mitte-seltsiliikmele 30 EUR.
Seltsi poolt on esitatud toetustaotlus KOP-programmi raames Soela küla bussiootepaviljoni ehitamiseks. Koosolekul lepiti kokku sadama töökorraldus käesolevaks hooajaks, abikapteniks saab ennast registreerida talgupäeval, 2. mail. Ühe abikapteni töökoormuseks sel hooajal on pool nädalat (ehk üks nädal kahe seltsiliikme peale nendevahelise kokkuleppe järgi).
Vahetati mõtteid ürituste korraldamise kohta sadamas. Pandi paika eelolevate talgute tööde nimekiri. Peamisteks talgutöödeks on: muuliotsamärkide aluste betoneerimine, ujuvkai käigupoomide paigaldus, vana kütusehoidla platsi korrastamine, territooriumi ja metsaaluse puhastamine, seltsiruumi akende pesu.
Lühikokkuvõtte koosolekust koostas Margus. Kohtumiseni kevadtalgutel 2. mail kell 10.00 sadamas!
PS. Alates 29. aprillist on sadama välisvalgustus pimedal ajal sisselülitatud ja paadid ka öösel videovalvega jälgitavad.
- Details
- Details
Lepingu kohaselt valmib parvlaev 2017. aasta aprilli lõpuks ja maksab koos käibemaksuga 9,4 miljonit eurot. Sõru-Triigi uus laev võimaldab aastaringset vedu ja mahutab umbes 22 sõiduautot või kahte veoautot massiga 45 tonni. Tulevikus on mahutavust võimalik lisadeki paigaldamisega suurendada. Päästevahenditega varustatud sõitjakohti on laevas vähemalt 200. Ehitatav parvlaev on sarnane varem veeteede ameti poolt tellitud Kihnu ja Vormsi laevadele. Võrreldes praegu Sõru-Triigi liinil kurseeriva laevaga mahutab uus laev ligikaudu sama palju sõidukeid ja reisijaid, samas teda pole vaja sadamas ümber pöörata ehk reisi aeg on selle võrra lühem. Samuti on ministeeriumi teatel uue laeva manööverdusvõime ja merekindlus märkimisväärselt paremad. Laevale leitakse operaator avatud konkursiga. Leping veeteede ameti ja Baltic Workboatsi vahel sõlmiti vastavalt kehtivale optsioonile. Laeva ehitust rahastatakse 85 protsendi ulatuses Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses riigieelarvest.
- Details
- Details
2013. aastal valminud Atla kalasadam soovib paigaldada lisakaisid, et laiendada sadama kasutamisvõimalusi ka tavaliste paadiomanike jaoks.
“Eelmisel suvel oli sadamas juba 20 paati, mis tähendab, et sadama mõõdud hakkavad praeguste parkimiskohtade järgi täis saama,” ütles Atla sadamakapten Paul-Robert Helk.
Lääne-Saare vallale esitatud taotluses soovib Atla sadama haldaja MTÜ Lümanda Sadamad projekteerimistingimusi ühe 12 meetri pikkuse ja ühe 18 meetri pikkuse betoonist ujuvkai rajamiseks ning muuli siseküljele 80 meetri pikkuse metallist jalakäijateraja ehitamiseks.
Sadamakapteni sõnul annaks kahe ujuvkai paigaldamine sadamas juurde 18 paadikohta, mis parandaks sadama mahutavust korralikult. Laiendamise tulemusel muutub praegune kalasadam külasadamaks, kuhu saab jätta ka paadi, mis ei ole registreeritud kalalaeva registris.
Põhjendades muuli siseküljele jalakäijate raja ehitamise vajadust, ütles Paul-Robert Helk, et praegu on muuli peal nii halb jalutada, et inimesed lõhuvad seal oma jalaluud ära.
Omal ajal üle Saaremaa siiasadamana tuntud Atla sadam on ajalooliselt olnud kauaaegne kalasadam ja kunagi ka tulelaevade talvituskoht. Atla sadam hävis pärast II maailmasõda, just siis suleti merepiir ka kohalike elanike jaoks täielikult.
Rekonstrueerimistööd kohaliku kalasadama taastamiseks algasid 2010. aastal PRIA meetme –kalasadamate investeeringutoetus – raames. Eestvedaja oli Lümanda vallavalitsus. Sadam valmis 2013. a kevadeks. Kahemeetrise süvisega Atla sadam teenindab kuni 12 meetri pikkusi aluseid.
Sadamast on võimalik sõita paadiga Vilsandile ja läänepoolsematele Eesti väikesaartele ja laidudele.
- Details
Edastan käesolevaga ülevaate MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus 2014. aasta tegevustest ning tutvustan lühidalt 2015. aasta plaane.
2015. aasta alguses täitus üks meie tegevuse vahe-eesmärkidest millega 16 sadamat said väiksemas mahus toetusi kokku 2,4 M € ulatuses:
http://www.eas.ee/et/eas/press
Nagu 2014. aasta tegevusaruandes mainitud, jätkame tööd Interreg'i Est-Lat ja Central Baltic programmides väikesadamatele ette nähtud investeeringutoetuste taotlemiseks ning nende programmidega seoses on 2015. aasta jaanuaris juba päris palju kohtumisi ja läbirääkimisi olnud.
Koostamisel on ka MKM-EAS väikesadamate toetuse meede mahus 5 M € ning MTÜ EVAK püüab olla erinevate programmide korraldavatele asutustele konsultandiks investeeringute koordineerimisel ning Eesti väikesadamate võrgustiku kui terviku välja arendamise eesmärkide jälgimisel. Täpsema huvi korral olen hea meelega valmis konkreetsetele küsimustele vastama, nii palju kui mul hetkel informatsiooni on.
Kindlasti jätkame oma (ja koostööpartnerite) võimaluste piires Eesti kui mereturismi sihtkoha tutvustamist nii sise- kui välisturgudel, tänase seisuga on teada, et vähemalt üks saksa ajakirjanike pressigrupp on algaval hooajal Eestisse saabumas. Püüame leida vahendeid edasi liikumiseks Eesti väikesadamate ühtse infobaasi ja Cruising Guide loomisel(taastamisel). Konkreetset lahendust veel kokku lepitud ei ole, kuid mõningad võimalused paistavad.
Meenutan ühtlasi, et MTÜ EVAK liikmeskond ootab jätkuvalt täiendust ning kes tunneb, et soovib ja suudab Eesti sadamatevõrgustiku välja arendamisele kaasa aidata, on teretulnud oma liitumissoovist teada andma.
Tervitades,
jaano martin ots
juhatuse liige
MTÜ EVAK
- Details
Saarte Liinid AS plaanib rekonstrueerida Triigi sadama parvlaevakai koos teise kaldarambi väljaehitamisega. Selleks esitas firma sel nädalal Leisi vallale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Praegu on parvlaevade jaoks Triigis eraldi sadamaosa sügavusega 4,2 meetrit ja kaipikkusega 65 meetrit.
Saarte Liinide juhatuse liige Peeter Oopkaup (fotol) ütles, et Triigi sadama parvlaevakai on halvas seisukorras, kai veepealne osa, mis on osaliselt puidust, osaliselt betoonist, on lagunenud. Samuti on lagunenud kaipealne betoonkatend.
“Et parvlaevaliiklus oleks ka edaspidi ohutu, on kai vaja rekonstrueerida,” rõhutas Oopkaup. Kai ja kaldarambi rekonstrueerimiseks tuleb kai põhjapoolsele küljele välja ehitada teine kaldaramp, et saaks jätkuda parvlaevaliiklus Triigi ja Sõru sadama vahel. Lisaks tuleb süvendamise teel laiendada põhjapoolset akvatooriumi.
“Kahe rambi olemasolu suurendab kindlasti sadama ilmastikukindlust ehk parvlaevaliikluse stabiilsust. Olenemata võimalikust uue parvlaeva liinile tulekust, tuleb sadam korda teha,” lausus Oopkaup.
Vormsi ja Kihnu saare jaoks praegu ehitatavad parvlaevad peavad olema kasutatavad ka Triigi ja Sõru sadamas, mis tähendab seda, et parvlaevad tuleb ehitada sadamatele sobivad. Muidugi on vaja ka kaldarambid kohandada.
“Praegu oleme alustamas sadama rekonstrueerimisprojekti koostamisega, küsides selleks Leisi vallalt projekteerimistingimusi. Lähiajal korraldame hanke projekteerija leidmiseks, projekti valmimise aeg on 2015. aasta suvel. Sadama rekonstrueerimise alustamine sõltub aga finantseerimisest,” selgitas Peeter Oopkaup.
Allikas: Saarte Hääl
