- Details
- lipuväljaku silumine ja kividest puhastamine, mullaga katmine
- Details
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo allkirjastas väikesadamate võrgustiku kava aastateks 2014-2020.
„Me soovime muuta mere avatumaks inimestele. Selle lähenemise võtmeks on väikesadamate arendamine. Eestil tuleb luua korralikku teenust pakkuvate väikesadamate võrgustik, mis võimaldaks teenindada nii turiste aga oleks ka väärikaks mereväravaks oma inimeste jaoks,“ ütles Palo.
Kava keskendub Eesti väikelaevaturismi potentsiaali efektiivsele rakendamisele ja sellega määrati kindlaks üksteisest kuni 30 meremiili kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab. Parema kvaliteedi tagamiseks on sadamatele koostatud ka soovituslik mereturismi teenusstandard. Eesti kui mereturismi sihtkoha tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel paiknevatest sadamatest ja neis pakutavatest teenustest. Olulised on ka sadamate lähedal asuvad turismi- ja vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.
Kontseptsiooni kohaselt koosneb Eesti väikesadamate võrgustik 63st suuremat arenduspotentsiaali omavast sadamast. Hetkel on Eestis ca 25 väikesadamat, mis suudavad pakkuda mereturistile kvaliteetset ja mitmekesist teenust. Aastaks 2020 soovitakse suurendada selliste sadamate arvu 50ni ning tõsta Eesti sadamaid külastavate väikelaevade arvu 20. tuhandeni. Võrgustikku arendatakse etapiviisiliselt. Esmalt soovitakse võrgustikku arendada seal, kus täna puuduvad tavalisele merematkajale sobiva vahekaugusega sadamad. Teiseks eesmärgiks on väikesadamate rekonstrueerimine ja teenuste parandamine lõikudel, kus sadamad on suuresti lagunenud või ebapiisava sügavusega. Viimasena arendatakse sadamatevõrku Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul.
Väikesadamate arendamist perioodil 2014-2020 toetatakse läbi EASi kokku 7 miljoni euroga. Uue väikesadamate toetusprogrammi tingimused on koostamisel ja programmi esimene etapp eelarvega 2 miljonit eurot avatakse lähikuudel. Täiendavaid võimalusi väikesadamate finantseerimiseks loovad kujundamisel olevad Eesti-Läti ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmid ning Kesk-Läänemere programm aastateks 2014-2020.
Väikesadamate võrgustiku arendamine toob meile rohkem mereturiste, tõstab rannaäärse elukeskkonna kvaliteeti ja arendab kohalikku ettevõtlust. Võrgustikku kuulumine lubab üksikutel väikesadamatel oma potentsiaali paremini ära kasutada ja suurendab sadamatesse tehtavate investeeringute tasuvust.
Lisainfo: http://www.mkm.ee/merenduspoliitika
- Details
Hea tava kohaselt loodame üldkoosoleku ajaks koguda kokku käimasoleva aasta liikmemaksud. Seltsi IBAN konto number on EE102200221045316622.
Seltsi juhatuse koosolek toimub 28. märtsil. Kui on teemasid, millest juhatust teavitada või millega tuleks üldkoosoleku planeerimisel arvestada, siis palun nendest teavitada juhatuse esimeest.
Head kevade ja 2014. aasta navigatsioonihooaja algust!
- Details
- Details
MESS ON AVATUD:
Reedel, 14. märtsil 12:00 – 19:00
Laupäeval, 15. märtsil 10:00 – 18:00
Pühapäeval, 16. märtsil 10:00 – 16:00
15:00 Rahvusvaheliste paadimesside tutvustus
Kaaskorraldajad: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ja Eesti Väikelaevaehituse Liit
Kõnelejad:
- Martin Hirvoja, EASi juhatuse liige
- Peeter Sääsk, Eesti Väikelaevaehituse Liidu juhatuse liige
- Rūta Ryliškienė / Lina Astrauskaite, Expovizija (Vilnius)
– Boot Düsseldorf messi esindaja Baltimaades
- Mari-Ann Rebane (Saksa-Balti Kaubanduskoda) - Hanseboot messi esindaja Baltimaades
- Eero Raun, EAS ekspordidivisjon
17:00 Mereseire
Keskkonnaseirest merel räägib Alvar Räägel
Laupäev, 15. märts
11:00 Väikelaevajuhi koolituse tutvustus-sissejuhatus Rene Kalmaru (Tallinn Bay Boating)
12:00 Mereside esitlus ja seminar teemal „„Tallinn Radio“ pakutavad meresideteenused“
Mereside, RIKS’i poolt pakutavad teenusepaketid ja SRC’ga seonduvad küsimused. Jüri Grigorjev (RIKS)
13:00 Purjejahi ja meeskonna ettevalmistus pikemaks merereisiks
S/Y Stella-Maris osales 2012 aastal üle Atlandi kulgenud ARC regatil. Kuidas aga tavalisest lõbusõidu purjejahist sai ookeani ületuseks sobiv avamere purjekas ja kuidas peaks pikemaks meresõiduks valmistuma jahi meeskond, sellest jutustab lähemalt Virko Püss (Sailing.ee)
14:00 Herkki Haldre purjereis ümber Kap Hoorni 100 aastat vanal kuunaril Tecla (Holland)
Esimest korda peale 1949ndat aastat sõitis taaskord traditsiooniline ja ehtne, kaubalaevaks ehitatud purjelaev vanal viljaveomarsruudil üle Lõunaookeani ümber Kap Hoorni, nii nagu seda sajandeid tehti, kuid peale Panama kanali valmimist laevad enam nendes ohtlikes vetes ei seila – välja arvatud mõned hullud purjetajad. Kajsamoori kapten Herkki Haldre oli Hollandi kahemastilise kuunari Tecla meeskonnas sellel ohtlikul 7000-miilisel retkel Uus-Meremaast üle Vaikse ookeani, ümber Kap Hoorni kuni Urguaini. Praeguse seisuga on maailmas vähem kui 200 elusolevat inimest, kes on purje jõul ümber Kap Hoorni seilanud.
15:00 Eesti purjelaevadest ja purjelaevanduse ajaloost – Herkki Haldre (kuunar Kajsamoor) ja Ain Tähiste (Hiiu Halulaev)
Seminari ja küsimuste-vastuste vormis anname ülevaate Eesti ajaloolistest purjelaevadest enne ja nüüd. Kuidas on juhtunud, et mererahvana maailmas tuntud eestlased muutusid vahepeal kartulirahvaks? Ja millised tuuled praegu puhuvad…
16:00 Noorte purjeõpe ja rahvusvahelised purjeõppevõimalused Noorte purjeõppest ja The Tall Ship Races avamere regattidel purjetamisest kõneleb Madis Rallmann
- Details
"Kavaga määratakse kindlaks kuni 30 meremiili vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab, ja koostatakse soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele. Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline ka teadlikkuse suurendamine lähiturgudel Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest, -teenustest ning kohapealsetest ajaveetmisvõimalustest, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.
Kava elluviimisest tulenev positiivne mõju väljendub rannaäärse elukeskkonna kvaliteedi tõstmises ning kohaliku ettevõttluse arengus. Väikesadam ei ole reeglina majanduslikult tasuv, kuid läbi sadama piirkonda tulnud turistide poolt tekitatud käive muudab sadamad sotsiaalmajanduslikult tasuvaks. Väikesadamate aktiivset kasutust väljaspool Eesti lühikest navigatsiooniperioodi aitab parandada sadamates pakutavate teenuste ringi laiendamine - lisaks turismisadama funktsioonidele nt kohalike kalurite teenindamine, väikelaevade remont ja hooldus, aluste ületalve hoidmine, noorte ja täiskasvanute koolitamine, spordi- ja kultuuriürituste läbiviimine jne. Võrgustikuna käsitlemine lubab üksikutel väikesadamatel oma potentsiaali paremini ära kasutada ja ühtlasi suurendada sadamate infrastruktuuri tehtavate investeeringute tasuvust."
Kahjuks Soela sadam Eesti väikesadamate võrgustiku kavaga kaetud sadamate hulka ei pääsenud. Kuna meie lähedal on parvlaevaliiklusega seotud, sügavamad ning hea navigatsioonimärgistusega sadamad (Triigi ja Sõru), siis on see valik mõistetav. Meie võimaluseks on teha Sõru ja Triigi sadamaga head koostööd, arendada Soela sadama tingimusi ja teenuseid ning hoida väikesadamate arendamise kaval silm peal. Ehk tekib meil võimalus sellega liituda kunagi tulevikus.
Väikesadamate võrgustiku arendamise kava peamised dokumendid:
- Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014 - 2020
- Lisa 1 Väikesadamate standardid
- Lisa 2 Väikesadamate nimekiri
- Väikesadamate nimekiri andmetega
- Väikesadamate võrgustiku koosseisust väljajäänud sadamad
- Details
- Details
