MTÜ Soela Sadama Selts asutati 21. novembril 2008. aastal Leisi vallamajas. Selts loodi kohaliku kogukonna poolt, et taastada ning arendada vana Soela kalasadamat. Seltsi liikmete arv on kasvanud 13 asutajaliikmest tänaseks 66-ni. Sadam on kogukonna keskus, kus peale merelkäigu ja kalapüügi kohtutakse ka lihtsalt suhtlemiseks ning peetakse koos ühiseid tähtpäevi.
Kui tunned suuremat huvi Soela sadama seltsi tegemiste ja plaanide vastu, siis võta ühendust seltsi juhatuse esimehe Priiduga telefonil +372 5102131, sadamakapteni Urmasega telefonil +372 57222222 või meiliaadressil info(ät)soelasadam.ee. Seltsi põhikirja saab lugeda siit.
Seltsi liikmed
| Juhatus | Arno Kuusk | Rein Kuusk |
| Raul Maripuu | Erkki Kaubi | |
| Priit Nurk | Rain Uussaar | Jalmar Jõksi |
| Urmas Metsamaa - asutajaliige | Rein Olesk | Janek Lember |
| Margus Pajuste - asutajaliige | Ingus Palits | Tjörven Treve |
| Andreas Kurta | Peeter Truverk | Indrek Pajuste |
| Õie Valma | Erich Martinoff | |
| Liikmed | Ahti Rattasep | Monireh Martinoff |
| Jarek Koppel | Ervin Piht | |
| Uku Sillaste - asutajaliige | Ain Süld | Kristel Jõgi |
| Mattis Tabri - asutajaliige | Reet Grevel | Andrei Kurta |
| Arvo Kuusk - asutajaliige | Ilmar Tennokese | Sven Tekkel |
| Aivo Tabri - asutajaliige | Meelis Pitk | Vitaali Veeber |
| Elmo Ermann - asutajaliige | Tarmo Kiisk | Alar Sügiste |
| Marko Trave - asutajaliige | Ivar Suurkivi | Sander Süld |
| Vallis Alliksoon | Andres Maripuu | Jaan Ranniit |
| Allan Pulk | Thomas Laleicke | Annes Meister |
| Riho Pors | Birgit Laleicke | |
| Veino Metsamaa | Sven Tehu | |
| Erkki Raasuke | Veikko Raasuke | |
| Kalev Tabri | Peeter Oopkaup | |
| Ivar Käes | Svetlana Raudsepp | |
| Jyrki Sammalisto | Kalmer Jõgi | |
| Viljo Tapio Veneläinen | Üllar Kosk | |
| Roland Randefelt | Raul Jürgenson | |
| Aili Küng | Allar Ärmus | |
| Enno Raasuke | Riinu Raasuke |
Sadama ajalugu
Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi. Legendide põhjal rajasid taanlased 1222. aastal praeguse Soela sadama lähistele mere kaldale kivist linnuse. Enne lõplikku linnuse valmimist lõhkusid saarlased linnuse maha, “jätmata kivi kivi peale”.
Et Soela sadam on Hiiumaale kõige lähem sadam, siis on sellel olnud suurem tähtsus kui teistel ümbruskonna sadamatel. Tsaari armeel oli näiteks Soelas piirivalvekordon. Tsaari valitsusel oli isegi plaan ehitada Soelasse raudtee.
1918-1940. a. kuulus Soela sadam Eesti Vabariigile. Sellel ajal kasutati sadamat nii reisijate üleveoks Hiiumaale kui ka aktiivseks kalapüügiks. Punase Risti egiidi all töötas sadamas alates 1926. a. Keiserliku Päästeseltsi Merepäästejaam.
Nõukogude perioodil kasutati sadamat peamiselt kalavastuvõtupunktina. 1949. a. moodustati Soelas kalurikolhoos “Sotsialismi Majak”. Hiljem ühineti kolhoosiga “Jüriöö” ning veelgi hiljem kolhoosiga “Kommunism”.
1968. a. lõpetas sadam tegevuse ning kalurid viidi üle Varese sadamasse. Viimased muulide korrastustööd ja süvendamine tehti sadamas üle 20 aasta tagasi.
