MTÜ Soela Sadama Selts asutati 21. novembril 2008. aastal Leisi vallamajas. Selts loodi kohaliku kogukonna poolt, et taastada ning arendada vana Soela kalasadamat. Seltsi liikmete arv on kasvanud 13 asutajaliikmest tänaseks 70-ni. Sadam on kogukonna keskus, kus peale merelkäigu ja kalapüügi kohtutakse ka lihtsalt suhtlemiseks ning peetakse koos ühiseid tähtpäevi.
Kui tunned suuremat huvi Soela sadama seltsi tegemiste ja plaanide vastu, siis võta ühendust seltsi juhatuse esimehe Urmasega telefonil +372 5388 7707, või meiliaadressil info(ät)soelasadam.ee. Seltsi põhikirja saab lugeda siit.
Seltsi liikmed
| Juhatus | ||
| Raul Maripuu | Indrek Pajuste | |
| Urmas Metsamaa - asutajaliige | Rein Olesk | Erich Martinoff |
| Margus Pajuste - asutajaliige | Ingus Palits | Monireh Martinoff |
| Tjörven Treve | Peeter Truverk | Ervin Piht |
| Aimar Jürimäe | Priit Nurk | Kristel Jõgi |
| Kalmer Jõgi | Õie Valma | Andrei Kurta |
| Ahti Rattasep | Sven Tekkel | |
| Liikmed | Jarek Koppel | Vitaali Veeber |
| Ain Süld | Alar Sügiste | |
| Mattis Tabri - asutajaliige | Reet Grevel | Sander Süld |
| Marko Trave - asutajaliige | Ilmar Tennokese | Jaan Ranniit |
| Uku Sillaste - asutajaliige | Meelis Pitk | Annes Meister |
| Arvo Kuusk - asutajaliige | Tarmo Kiisk | Andreas Kurta |
| Aivo Tabri - asutajaliige | Marek Meri | Raido Martinson |
| Elmo Ermann - asutajaliige | Andres Maripuu | Anton Amelin |
| Jalmar Jõksi | Thomas Laleicke | Kaupo Rozenkron |
| Allan Pulk | Birgit Laleicke | Targo Humal |
| Riho Pors | Veikko Raasuke | Tavo Tamm |
| Veino Metsamaa | Peeter Oopkaup | Mihkel Raudsepp |
| Erkki Raasuke | Svetlana Raudsepp | |
| Kalev Tabri | Janek Lember | |
| Ivar Käes | Üllar Kosk | |
| Jyrki Sammalisto | Allar Ärmus | |
| Roland Randefelt | Riinu Raasuke | |
| Aili Küng | Rein Kuusk | |
| Rain Uussaar | Erkki Kaubi | |
| Arno Kuusk | Vallis Alliksoon |
Sadama ajalugu
Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi. Legendide põhjal rajasid taanlased 1222. aastal praeguse Soela sadama lähistele mere kaldale kivist linnuse. Enne lõplikku linnuse valmimist lõhkusid saarlased linnuse maha, “jätmata kivi kivi peale”.
Et Soela sadam on Hiiumaale kõige lähem sadam, siis on sellel olnud suurem tähtsus kui teistel ümbruskonna sadamatel. Tsaari armeel oli näiteks Soelas piirivalvekordon. Tsaari valitsusel oli isegi plaan ehitada Soelasse raudtee.
1918-1940. a. kuulus Soela sadam Eesti Vabariigile. Sellel ajal kasutati sadamat nii reisijate üleveoks Hiiumaale kui ka aktiivseks kalapüügiks. Punase Risti egiidi all töötas sadamas alates 1926. a. Keiserliku Päästeseltsi Merepäästejaam.
Nõukogude perioodil kasutati sadamat peamiselt kalavastuvõtupunktina. 1949. a. moodustati Soelas kalurikolhoos “Sotsialismi Majak”. Hiljem ühineti kolhoosiga “Jüriöö” ning veelgi hiljem kolhoosiga “Kommunism”.
1968. a. lõpetas sadam tegevuse ning kalurid viidi üle Varese sadamasse. Viimased muulide korrastustööd ja süvendamine tehti sadamas üle 20 aasta tagasi.
