MTÜ Soela Sadama Selts asutati 21. novembril 2008. aastal Leisi vallamajas. Selts loodi kohaliku kogukonna poolt, et taastada ning arendada vana Soela kalasadamat. Seltsi liikmete arv on kasvanud 13 asutajaliikmest tänaseks üle 50e. Sadam on kogukonna keskus, kus peale merelkäigu ja kalapüügi kohtutakse ka lihtsalt suhtlemiseks ning peetakse koos ühiseid tähtpäevi.
Kui tunned suuremat huvi Soela sadama seltsi tegemiste ja plaanide vastu, siis võta ühendust seltsi esimehe Margusega telefonil 5031581 või meiliaadressil info(ät)soelasadam.ee. Seltsi põhikirja saab lugeda siit.
Seltsi liikmed
| Juhatus | Kalev Tabri | Meelis Pitk |
| Margus Pajuste - asutajaliige | Ivar Käes | Tarmo Kiisk |
| Erkki Raasuke | Jyrki Sammalisto | Ivar Suurkivi |
| Marko Trave - asutajaliige | Viljo Tapio Veneläinen | Marek Meri |
| Urmas Metsamaa - asutajaliige | Roland Randefelt | Andres Maripuu |
| Vallis Alliksoon | Aili Küng | Thomas Laleicke |
| Enno Raasuke | Priit Nurk | |
| Liikmed: | Arno Kuusk | Birgit Laleicke |
| Aksel Auga - asutajaliige | Raul Maripuu | Sven Tehu |
| Uku Sillaste - asutajaliige | Rain Uussar | Veikko Raasuke |
| Mattis Tabri - asutajaliige | Rein Olesk | Peeter Oopkaup |
| Arvo Kuusk - asutajaliige | Ingus Palits | Svetlana Raudsepp |
| Uno Sagur - asutajaliige | Peeter Truverk | Kalmer Jõgi |
| Endel Aarn - asutajaliige | Õie Valma | Üllar Kosk |
| Aivo Tabri - asutajaliige | Ahti Rattasep | Raul Jürgenson |
| Elmo Ermann - asutajaliige | Andreas Kurta | Allar Ärmus |
| Allan Pulk | Jarek Koppel | Rein Kuusk |
| Riho Pors | Ain Süld | Riinu Raasuke |
| Veino Metsamaa | Reet Grevel | |
| Ilmar Tennokese |
Sadama ajalugu
Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi. Legendide põhjal rajasid taanlased 1222. aastal praeguse Soela sadama lähistele mere kaldale kivist linnuse. Enne lõplikku linnuse valmimist lõhkusid saarlased linnuse maha, “jätmata kivi kivi peale”.
Et Soela sadam on Hiiumaale kõige lähem sadam, siis on sellel olnud suurem tähtsus kui teistel ümbruskonna sadamatel. Tsaari armeel oli näiteks Soelas piirivalvekordon. Tsaari valitsusel oli isegi plaan ehitada Soelasse raudtee.
1918-1940. a kuulus Soela sadam Eesti Vabariigile. Sellel ajal kasutati sadamat nii reisijate üleveoks Hiiumaale kui ka aktiivseks kalapüügiks. Punase Risti egiidi all töötas sadamas alates 1926. a Keiserliku Päästeseltsi Merepäästejaam.
Nõukogude perioodil kasutati sadmat peamiselt kalavastuvõtupunktina. 1949. a moodustati Soelas kalurikolhoos “Sotsialismi Majak”. Hiljem ühineti kolhoosiga “Jüriöö” ning veelgi hiljem kolhoosiga “Kommunism”.
1968. a lõpetas sadam tegevuse ning kalurid viidi üle Varese sadamasse. Viimased muulide korrastustööd ja süvendamine tehti sadamas üle 20 aasta tagasi.
