MTÜ Soela Sadama Selts asutati 21. novembril 2008. aastal Leisi vallamajas. Selts loodi kohaliku kogukonna poolt, et taastada ning arendada vana Soela kalasadamat. Seltsi liikmete arv on kasvanud 13 asutajaliikmest tänaseks 70-ni. Sadam on kogukonna keskus, kus peale merelkäigu ja kalapüügi kohtutakse ka lihtsalt suhtlemiseks ning peetakse koos ühiseid tähtpäevi.
Kui tunned suuremat huvi Soela sadama seltsi tegemiste ja plaanide vastu, siis võta ühendust seltsi juhatuse esimehe Veikkoga telefonil +372 5069773, või meiliaadressil info(ät)soelasadam.ee. Seltsi põhikirja saab lugeda siit.
Seltsi liikmed
| Juhatus | Raul Maripuu | Erkki Kaubi |
| Rain Uussaar | Janek Lember | |
| Veikko Raasuke | Rein Olesk | Tjörven Treve |
| Mattis Tabri - asutajaliige | Ingus Palits | Indrek Pajuste |
| Jalmar Jõksi | Peeter Truverk | Erich Martinoff |
| Vallis Alliksoon | Priit Nurk | Monireh Martinoff |
| Andreas Kurta | Õie Valma | Ervin Piht |
| Ahti Rattasep | Kristel Jõgi | |
| Liikmed | Jarek Koppel | Andrei Kurta |
| Ain Süld | Sven Tekkel | |
| Margus Pajuste - asutajaliige | Reet Grevel | Vitaali Veeber |
| Urmas Metsamaa - asutajaliige | Ilmar Tennokese | Alar Sügiste |
| Uku Sillaste - asutajaliige | Meelis Pitk | Sander Süld |
| Arvo Kuusk - asutajaliige | Tarmo Kiisk | Jaan Ranniit |
| Aivo Tabri - asutajaliige | Ivar Suurkivi | Annes Meister |
| Elmo Ermann - asutajaliige | Andres Maripuu | Aimar Jürimäe |
| Marko Trave - asutajaliige | Thomas Laleicke | Raido Martinson |
| Allan Pulk | Birgit Laleicke | Anton Amelin |
| Riho Pors | Veikko Raasuke | Kaupo Rozenkron |
| Veino Metsamaa | Peeter Oopkaup | Targo Humal |
| Erkki Raasuke | Svetlana Raudsepp | |
| Kalev Tabri | Kalmer Jõgi | |
| Ivar Käes | Üllar Kosk | |
| Jyrki Sammalisto | Raul Jürgenson | |
| Roland Randefelt | Allar Ärmus | |
| Aili Küng | Riinu Raasuke | |
| Enno Raasuke | Rein Kuusk |
Sadama ajalugu
Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi. Legendide põhjal rajasid taanlased 1222. aastal praeguse Soela sadama lähistele mere kaldale kivist linnuse. Enne lõplikku linnuse valmimist lõhkusid saarlased linnuse maha, “jätmata kivi kivi peale”.
Et Soela sadam on Hiiumaale kõige lähem sadam, siis on sellel olnud suurem tähtsus kui teistel ümbruskonna sadamatel. Tsaari armeel oli näiteks Soelas piirivalvekordon. Tsaari valitsusel oli isegi plaan ehitada Soelasse raudtee.
1918-1940. a. kuulus Soela sadam Eesti Vabariigile. Sellel ajal kasutati sadamat nii reisijate üleveoks Hiiumaale kui ka aktiivseks kalapüügiks. Punase Risti egiidi all töötas sadamas alates 1926. a. Keiserliku Päästeseltsi Merepäästejaam.
Nõukogude perioodil kasutati sadamat peamiselt kalavastuvõtupunktina. 1949. a. moodustati Soelas kalurikolhoos “Sotsialismi Majak”. Hiljem ühineti kolhoosiga “Jüriöö” ning veelgi hiljem kolhoosiga “Kommunism”.
1968. a. lõpetas sadam tegevuse ning kalurid viidi üle Varese sadamasse. Viimased muulide korrastustööd ja süvendamine tehti sadamas üle 20 aasta tagasi.
